"Natural speed please."
Pille-Riin ja külm.
Pille-Riin seisis akna juures ja vaatas, kuidas ema tööle läheb. Ema vaatas õues tagasi ja lehvitas Pille-Riinile. Pille-Riin lehvitas ka emale. Kõik see oli hommikul ja Pille-Riinil oli seljas särk, jalas püksid ja ainult üks sukk.
Äkki nägi Pille-Riin, et keegi joonistas aknaklaasile ilusa männioksa. Siis joonistas keegi veel teise männioksa, ja see oli veel ilusam kui esimene. Pille-Riinile tuli meelde, mis vanaisa ükskord ütles: see on külm, kes aknaklaasile joonistab!
Nüüd tõi Pille-Riin tooli akna juurde ja ütles: ”Joonista koer! Joonista kass!”
Aga külm joonistas ainult lille.
„Külm ei oska kassi ja koera joonistada,“ mõtles Pille-Riin. Ta jooksis oma laua juurde, võttis sealt paberi ja pliiatsi ning joonistas koera, kassi ja siis joonistas tüdruku. Sellel oli kaks patsi. Pille-Riin tõstis siis pildi vastu aknaklaasi ja laulis: „Mul on valmis, sul ei ole, mul on valmis, sul ei ole!“
Aga külm joonistas samal ajal aknaklaasile jälle männioksa, tähekese ja palju lilli.
Siis ütles isa teisest toast: „Pille-Riin, Pille-Riin, kas sa oled riides? Lähme hommikust sööma!”
Pille-Riin hakkas riietuma.
