Esimene reisirong sõitis Haapsalust Tallinna kaudu Peterburi 1905. aastal. Varsti pärast seda valmis puust jaamahoone, mille esinduslikus, tsaaride vastuvõtuks mõeldud torniga osas asub praegu raudteemuuseum. 215 meetri pikkune puitkatusega perroon oli aga 100 aastat tagasi Euroopas omataoliste seas kõige pikem.
Haapsalu on maailmakuulsa Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerija Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn. Suure osa oma raamatuillustratsioonide originaalidest kinkis kunstnik Eesti riigile. Nüüd asub ühes Kooli tänava majas muuseum - Iloni Imedemaa, kus need pildid on kõigile vaatamiseks välja pandud. Ka lapsed saavad seal joonistada ja maalida. Hoone ülakorrusel on Karlssoni tuba, kus valitseb selle elanikule meelepärane segadus. Bullerby köögis aga saavad lapsed ise kooke küpsetada ning seetõttu levib sageli üle terve maja magus saialõhn.
Õuele ehitatud majakestes on lastel tore tegutseda: Mattiase töötoas meisterdada ja käsitöökojas teha näputööd, võlukaevu ääres aga kuulata muinasjutte ja vaadata teatrietendusi.
Haapsalu lahe turvalised paese põhja ja madala veega lahesopid, Paralepa parkmets ja liivarand meelitasid puhkajaid juba paarsada aastat tagasi. Kui 1820. aastal avastati, et sealsel meremudal on raviomadusi, ehitati Haapsallu peagi kaks mudaravilat. Sestpeale hakkasid aurulaevadel Haapsallu saabuma ka paljud Peterburi rikkad supelsaksad ning isegi tsaarid. Nüüdseks on suvituslinna ehitatud mitu moodsat puhke-ja ravikeskust.
Suvituselu keskuseks kujunes Suur Promenaad - kaunis mereäärne jalutustee, kus on mõnus jalutada ja puude vilus jalga puhata tänaselgi suvitajal. Meelelahutuse tarbeks ehitati 19. sajandi lõpul rannaparki puitpitsiline kuursaal ja kõlakoda. Armastatuim supelrand on aga ikka olnud Aafrika rand.
Nüüd on asutud mereäärt korrastama. Kindlustatakse kallast paigaldatakse kõnniteeplaate, istutatakse kuursaali ümber roose. Aafrika ranna vees peaks aga varsti jälle seisma jääkaru skulptuur-just niimoodi nagu ligi 100 aastat tagasi.
Haapsalus on ka kolm sadamat. Uus-Sadam on põhiliselt kala-sadam, Vana-Sadam on jahisadam ning Rohuküla meresadamast pääseb parvlaevadega Hiiumaale ja Vormsi saarele.
