The text is from a children's book. So please read as you would do it for your child. Suur aitäh!
Läänemaa on Eesti kõige madalam ja tasasem osa, kus pole ei mägesid ega orge. Maapind ulatub seal harva 20 meetrit merepinnast kõrgemale. Madala pinnamoega alad on vesised, väikesed järved on kinni kasvanud ning soostunud. Ranniku omapäraks on aga puisniidud -harvade põõsarühmade ja lehtpuudega rohumaad. Et mõnedki sellised niidud alles jääksid ega võsastuks, tuleb neid pidevalt niita.
Kliima on Lääne-Eestis pehme ehk mereline, nagu kliimateadlased ütlevad. See tähendab, et päevase ja öise õhutemperatuuri vahe pole nii suur kui sügaval sisemaal ja et mere läheduse tõttu on õhk niiskem. Just selline mahe kliima võimaldab kõikjal Lääne-Eestis kasvada külmaõrnadel taimeliikidel.
Aastasadade jooksul on meri, tuuled ja rändlinnud toonud meie rannikule ja ka saartele kaugete maade taimede seemneid ning seetõttu käivad sealset liigirikast taimestikku ja haruldusi imetlemas loodusesõbrad teistestki maadest. Pehme mereline kliima sobib ka tuhandetele lindudele, kes rannikualade roostikus pesitsevad või läbirändel seal peatuse teevad.
Poole sajandi vanune Matsalu rahvuspark, mis hõlmab Matsalu lahe, selle ümbruse ja umbes 50 saarekest, on tuntud linnuriigina. Madalad mudased lahesopid ja tihe, kohati kuni 4 meetri kõrgune roostik on pesitsus-ja toitumispaigaks tuhandetele merelindudele. Seal tunnevad end ühtmoodi hästi nii tuttpütid, vardid, laugud kui ka mitut liiki kalad: haugid, latikad, särjed.
Matsalu roostikus pesitseb alaliselt umbes paarsada linnuliiki. Umbes 20000 isasparti käib seal sulgimas ning 180000 kuldnokka suvel ööbimas. Lindude rände ajal, kui Matsalust lendab läbi tuhandeid linde, kohtab neis paigus rohkesti linnuvaatlejaid ning tehakse ka lindude loendusi.
